Mõtlesin siis ka liituda blogiperega.

Blogi hakkab siis rääkima mu 13 aastasest ruunapoisist, Kaltt Texasest. Meie lugu sai alguse 2003 aasta suvel, kui ma sain endale hobuse. Risk oli suur, sest poiss tuli mulle otse käru eest. Põhjus, miks ta maha müüdi oli selles, et tal ei pidavat olema piisavalt tahet joosta. Algus oli meil kohutav, hobune jooksis treikust välja, inimest kartis, ligi ei lasknud ja nii edasi. Kuid ajapikku õppisime üksteist tundma ja praeguseks oleme üsna heas vormis. Kuigi tegu on ponikasvus oleva endise kärutraavliga, on ta suuteline sõitma 100 cm parkuure, üksikult 120 cm. Tegeleme kergema taseme kolmevõistlusega. Eks siia blogisse hakkabki tulema meie edusamme ja saavutusi.